Ühe suure perioodi minu elust moodustab töötamine Soome orelifirmas Martti Porthan OY's. 1989 a. hakkas tekkima võimalus välismaale ennast täiendama pääseda. Kuna tollane kaastöötaja "Wunibaldi" orelitöökojast sai võimaluse täiendada ennast Austrias ja Saksamaal, siis mõtlesin, ka enda silmaringi avardada. Meie oskusesd sellel ajal põhinesid esmajoones iseõppimisele, raamatutest leitud tarkuseteradele, minu puhul ka aastasele tööle Vabariikliku Restaureerimisvalitsuse (H.Kriisa) orelitöökojas.

Keeleliselt oleks sobinud töökoda kus töökeeleks oleks inglise või soome keel. Kuna aga ingliskeelsetele aladele pääsemine tundus sel ajal väga raske ja kauge, hakkasin valima Soome firmade hulgast koostööpartnerit. Otsustavaks sai reklaam "Kirkkomusikki" lehest. See lihtsalt jättis usaldusväärse mulje.

Kirjavahetus Martti Porthaniga kestis üle aasta. Kaua võttis aega ka vajaliku töötaja välispassi ja viisa taotlemine. See kõik aga tasus nähtud vaeva, kui kohale jõudsin ootas mind ees hoopis teine maailm. Töökojas töötasid mehed, kes olid terve oma elu ainult oreleid ehitanudki. Iga päevaga lisandus väga palju praktilisi teadmisi.

Esimesel korral oli võimalik taotleda viisat ainult 10. päevaks. M.Porthan leidis, et ma võiksin tulla veelgi ennast täiendama. Pärast uue, kolmekuulise tööviisa taotlemist, see taotlemine võttis aega 4 kuud, siirdusin ma tagasi Soome. Esimesed 6-7 aastat töötasin/praktiseerisin ma pea pidevalt Soomes. Peale oma firma asutamist on kontaktid veidi hõrenenud, kuid teeme siiani tihedat koostööd.

Tänu Martti Porthani mõistvale ja toetavele suhtumisele sain õppida oreliehitust ja oma peret toita ka rasketel majanduslikel aastatel 1992-95. Olen talle väga tänulik, sest kohtumine temaga muutis mu elu väga palju. Tema abiga olen suutnud täita eesmärke milledest ma 17 aastat tagasi ei osanud isegi unistada. Tänu temale olen saanud osaleda selliste maailmas arvestatavate orelite valmistamise juures nagu Kotka Toomkiriku orel, Janakkala orel, Pasila Hea Karjase kiriku orel jpt