Audru restaureerimine

2007. a oli meie töökoja üheks peamiseks ettevõtmiseks Audru kiriku oreli restaureerimine.

Orel oli algselt väga halvas seisus ja kuuldavasti polnud teda õieti juba mitukümmend aastat kasutatud.

Orel on ehitatud orelimeister Carl Georg Thali poolt 1843 a. Paides. Algeslt oli instrumendis 5 registrit.

Principal 4'

Gedackt 8'

Gamba 4'

Qunte 3'

Octave 2'

Organist on näoga oreli poole. Traktuuri omapära seisneb selles, et organisti jalgade all on pikad kiiged mis kannavad klahvi liikumise edasi tuulepõhja võll-lauale.

Arvatavalt 19.saj lõpus on lisatud orelile pedaal koos Subbass 16' registriga, samuti on tõstetud Gamba madalamaks. Lisatud oli puidust suur oktav alates E-st. C-Dis kasutas Gedackti vilesid.

Pedaal on valmistatud küllatki kokkuhoidlikult. Klaviatuuris oli 25 klahvi ka traktuuri alguses oli samavõrra vinkleid. Tuulepõhjal oli 18 ventiili aga siiski 22 vilet. Pedaali tuulepõhi oli paigaldatud peamanuaali ja lõõtsade vahele, mis välistas sissepääsu orelisse.

Vastavalt koguduse soovile ennistasime oreli sellisel kõlalisel kujul nagu see oli planeeritud 19.saj lõpul.

Restaureerimine

Orelimeister Carl Georg Thalist

Toomas Mäeväli

Orelimeistri ja köstri Carl Georg Thali näol on meil tegemist ühe olulise kirikumuusikuga eestisoost, kuid saksastunud kõstrite suguvõsast kshesaja aasta tagant. Ta on sündinud 1786. aasta 21.juulil (uue kalendri järgi 2. aug.) Urvaste kihelkonnas Antsla köstrimajas köster Johann Carl Thali (1746-1810) pojana. Tema vanaisa oli 18.sajandi tuntud köster ja koolipapa (tänapäevases kõnepruugis hariduselu edendaja) Mango Hans, Hilisema nimega Hans Thal, sündinud ca 1713, Urvastes köstriks alates 1758. aastast ja surnud 1780.

Ka Kambjas olid köstrid-koolmeistrid Thalid- Mango Jaak (Jacob Thal 1718-1790) ja tema poeg Johann Thal (1756-1841), ehitas ja hooldas oreleid. Tallinnas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis on säilinud üks tema ehitatud kaheregistriline koduorel. Võimalik, et just tema juures õppis oreliehitamise kunsti ka Carl Georg, sest 1804.aastal oli ta Kambjas leeris.

Elutee kandis Carl Georgi järjest põhjapoole. 1816. aastal abiellus ta Põltsamaa köstrina Catharina Sophia Sonnemanniga Kolga-Jaaanist. Põltsamaal sündis ka nenede viiest lapsest esimene.

Edasi siirdus 35 aastane Carl Georg oma perega Paidesse, kus asus köstri kohale. Paidesse jäi Thal terveks inimpõlveks. Just seal ehitas ta paljudele ümbruskonna kirikutele (Ambla, Türi, Järva-Peetri, Torma) ja koolidele oreleid. Tema pille leidus aga ka kaugemal- Pärnus, Audrus ja Kuressaares. Peale Tallinna Oleviste kiriku põlemist 1820. aastal pidas kogudus jummalateenistusi Suurgildi saalis, kuhu oreli seadis kokku just Carl Georg Thal. Thalide oreleid on leidunud veel ka Sangastes, Kanepis, Simunas, Maarja-Magdaleenas jm.siiski ei ole uurimistöö praeguses faasis võimalik kindlalt määratleda, millise Thali tehtud milline pill oli.

Olles matnud 1864.aastal oma armastatud abikaasa Catarina, lahkus ta Paidest ja asus elama Rakverre.

Carl Georg Thal suri 67 aasta vanusena Rakveres 27. detsembril 1853 (uue kalendri järgi 9 jaan. 1854) esmaspäeva keskpäeval maovähki ja maeti 5 (18).jaanuaril 1854 Rakvere surnuaeda.

Kadunukese maine vara pandi üksikasjalikult kirja ja müüdi kunu viimase esemeni maha sama aasta 31.märtsil ja 1. aprillil. Pärandi hulgas olnud orelidetailid ostis ära Hans Holm, kes oli Tõrma koolmeister ja ehitas ka oreleid.

Kahjuks pole peale Audru kiriku oreleid säilinud Thali oreleid terviklikul kujul, mis laseks asnda hinnangu nenede tehnilisele ja kõlalisele eripärale. Tema orelid olid ühe manuaalilga, osa vaid positiivid, osa ka pedaaliga. Ainsana Tallinna Suurgildi  saalis olnud pill oli kahe manuaali ja 16 registriga, kuid see oli suures osas kokku säetud teiste orelite osadest. Thali orelite vilede mensuurid olid väga isikupärased ja vajaksid kindlasti veel põhjalikumat uurimist, et saada paremat ülevaadet tema orelite kõlakarakterist.