Mõni sõna endast

Esimene tõsisem kokkupuude oreliga oli 1974 aastal, kui pidin lahtimonteeritud oreli enne pühi kokku panema, kuna inimene, kes ta puhastuseks lahti oli võtnud, jäi raskesti haigeks. Huvist orelite vastu omandasin pärast keskkooli lõpetamist veel muusikalise erihariduse. Otsest orelitööd alustasin Kriisa Orelitöökojas õpipoisina. Sel ajal osalesin Harju-Madise, Pühavaimu ja Sambori (Ukraina) orelite restaureerimisel. Vahepeal töötasin ka Konsistooriumi orelitöökojas. Muuhulgas osalesin Põlva, Tapa ja Kadrina oreli remondis. Alates 1990 aastast olen töötanud Soomes Urkurakentamo Martti Porthan OY's, kes on praegusel hetkel ala tugevaim firma omal maal. Seal töötades osalesin Savonlinna,Espoo kabeli, Janakkala,Nurmijärvi, Hollola, Kotka Toomkiriku ja Stokholmi Soome kiriku uute orelite valmistamisel.Samuti olen teinud seal hulga remonte ja hooldusi.
Eksamitööks valmistasin Tornio kirikusse koorioreli.

Tänu rohketele tööpakkumistele Eestis, olen viimasel ajal jäänud Soome firma töödest veidi kõrvale.
Tööde mahu suurenemisel Eestis asutasin 1997 aastal OÜ Olev Kentsi orelitöökoja.Töökoja suurematest töödest võib mainida remonte Keilas ja Viljandis, Saarde ja Valga oreli restaureerimist. Samuti ka uue harjutusoreli valmistamist Eesti Muusikaakadeemiale.Viimasteks töödeks on olnud Tartu Peetri kiriku oreli restaureerimine, Tartu Salemi kiriku, Rapla kiriku ja Usuteaduse Instituudi orelite paigaldus.
Loen oreliehitust ja hooldust Viljandi Kultuurikolledzis ja Usuteaduse Instituudis. Olin Tallinna Toomkiriku ja Tartu-Jaani kiriku orelifondi tehniline ekspert. Minu poolt on välja antud orelihoolduse käsiraamat.
Olen osalenud oreliehitajate täienduskursustel Belgias, käinud mitmel aastal Rootsis, Taanis, Saksamaal, Soomes, Hollandis ja Hispaanias tutvumas sealsete orelite ja orelitöökodadega. Võimalusel ka veidi töötanud nendes töökodades. Kuulun Saksa Orelisõprade Liitu (GDO) , samuti ka Eesti Orelisõprade Ühingusse.